• TANTSUKOOL.....

    tantsukool A3

  • AEROOBIKAKUNINGANNA 2013

    Printsess naudib oma tööd

    MADIS LUIK

    madis.luik@ajaleht.ee

    Viljandi spordiklubi Hope juht ja treener Tatjana Golub, kes pälvis läinud pühapäeval Tallinnas Eesti aeroobikakuninganna võistlusel esimese printsessi tiitli, kõneleb oma ametist ja klubist säravi silmi.

    Ta leiab, et sära ja naeratus on aeroobikatreeneri töös sama hädatarvilikud kui rooliratas bussijuhi kämmaldes. “Tean omast kogemusest, et pole sugugi meeldiv, kui treeningul tuleb samme sättida mossitava juhendaja ees. Aeroobikatund peab andma hea emotsiooni, muidu jäävad saalid tühjaks.”

    Ehkki artikli autori viimane aeroobikatreeningulaadne üritus jääb veerandsajanditagusesse aega ja möödus sunniviisiliselt, tuleb oma tööst ja tegemistest kadedust tekitava õhinaga jutustava naise juttu uskuda.

    Aeroobikakuninganna võistlusel saavutatud teine koht, mis tähendas esimese printsessi õlapaela, on Tatjana Golubile väga tähtis. “See on suurepärane saavutus!” õhkab ta.

    Pühapäevased võistlused olid Golubile viimase nelja aasta jooksul kolmandad aeroobikakuninganna valimised.  “Mullu jätsin vahele — väikese lapse kõrvalt ei söandanud nii palju aega näpistada. Aga usun, et sportlik vorm oleks isegi lubanud osaleda.”

    Kahe lapse emal on nendest kolmest võistlusest nüüd kodus kaks printsessilinti ja üks finaalikoht, kahest varasemast korrast on nende kõrvale panna eripreemia. Just sära on tema sõnul üks element, millega aeroobika- ja fitnessispetsialistidest koosneva žürii pilku püüda ning läbi kolme eelvooru kaheksa finalisti sekka pääseda.

    “Žürii hindas sportlikku vormi, harjutuste tehnilist täitmist ning esinemisoskust ja väljenduslikkust. Oma osa mängis ka väljanägemine,” selgitas pühapäeval Tallinnas Sparta spordiklubis hindajate tööd juhtinud staažikas aeroobikatreener Kadri Liivak.

    Kuninganna tiitlit ihaldas 20. korda teokssaanud konkursil 34 võistlejat, kelle hulgast valis žürii kolme vooru järel kaheksa finalisti. Võistlejaid juhendasid Eesti tuntud treenerid.

    “See on karm ja füüsiliselt raske konkurss,” ütleb Tatjana Golub. Tema selgitust mööda tuleb kolmes eelvoorus kaheksa minuti jooksul väga kiires tempos selgeks saada tehniliselt keerulised sammud, mis eeldab nii kogemusi kui suurt füüsilist vastupidavust.

    “Tänavune võistlus jäi mulle viimaseks,” on Tatjana Golub kindel ning tunnistab, et nooremate kaaslastega on lihtsalt väga raske sammu pidada. „Kaaluksin osavõttu, kui korraldajad seaksid sisse vanuseklassid.”

    Näiteks tänavu kuningannaks kroonitud tartlanna Kaisa Enberg on viljandlannast kuus aastat noorem.

    Nagu Tatjana Golub nendib, ei loonud ta viimatiseks konkursiks valmistudes endale võiduillusioone ning see, et tal õnnestus nii kõrge tunnustus teenida, oli veidi üllatavgi. “Konkurents oli äärmiselt tugev,” toonitab ta.

    Kui saavutatud teise koha üle tunneb Tatjana Golub rõõmu ja uhkustki, siis veidi jäi hinge kripeldama žüriiliikmete jutt sellest, kui võrdne oli tema ja võitnud tartlanna tase. “Vahe oli null koma null null… Ma ei taha seda parem kuulata, ütlesin ma neile,” meenutab ta. “Süda on aga rahul, sest tean, et andsin endast 110 protsenti.”

    Tatjana Golub ütleb, et on üks neist õnnelikest, kes saavad oma meelisharrastuse ja töö vahele võrdusmärgi panna. “Tantsida võiksin ma 24 tundi ööpäevas. Mulle lihtsalt meeldib.”

    Viljandi spordiklubide konkurents on tema sõnul tihe, ent kliente jagub nii aeroobika-kui jõusaali. Ka kolm aastat tegutsenud Hope pakub klientidele nii mitmesuguseid aeroobikastiile kui jõusaalitreeninguid. Teist hooaega tegutseb aga ka oma tantsukool. “Meil läheb päris kenasti,” ütleb

    klubi juht.

    Ennast hoiab Tatjana Golub vormis peamiselt tavapärast juhendajatööd tehes, ent koormust pakub ka selle tööga lahutamatult kaasas käiv enesetäiendamine.

    “Aeroobika on pidevas muutumises: uusi stiile ja elemente lisandub järjepanu. Ajaga tuleb kaasas käia ja oma klientidele vaheldust pakkuda,” räägib ta.

    Viljandlased on Tatjana Golubi hinnangul üsna sportlikud ja tantsuhimulised, kuid kasutamata potentsiaali on siin veel kuhjaga. “Kolleegidega kõneldes olen mõistnud, et näiteks Tallinna, Tartu ja Rakvere noored on Viljandi omadest tublisti aktiivsemad. Märksa enam võiksid kaasa lüüa 16–18-aastased. Paraku tulevad noored spordisaali sageli alles pärast kaaluprobleemide tekkimist või kui taastusraviarst on mõõdukat liikumist soovitanud.”

  • BEEBIVÕIMLEMINE!

  • Tule treeni meiega!

  • Lgp. kliendid alates 01.03. 2011 HOPE spordiklubi kliendikaart saab peatuda üks kord aastas max 2 n'dalat. Kindlasti palume ette teatada.Hiljem pretensioonid ei kehti.

    Kinkekaardi kehtivus on 6 kuud.

Tule treeni meiega!